Reede õhtul (26.04) tegin siis toorjuustu kooki. Kuna
kohupiima siin ei müüda, siis selle asemel kasutasin hapukoort. Kuna toorjuust ja hapukoor veidi teistsuguse maitsega siin, siis sellest ka natuke teistsugune maitse koogil, minu meelest. Aga päris
ok tuli välja siiski :)
Laupäeval 27.04 hakkasime Christchurch’i sõitma. Nägime lumiseid mägesid päris palju. Väga ilus vaade.
Vahepeal oli teeääres palju autosid, kõik justkui uudistasid midagi. Järgmisel võimalusel tegime ka siis peatuse, et vaatame järgi, mis toimub. Kuna tee läks mööda mere äärt, siis kaldal olid hülged. Täitsa lõpp, kui palju neid oli!
Ja neile sai ikka päris lähedale minna. Nad ju liikuda just väga kiirelt ei saa ka kivide peal. Üks tegi Tambetile päris koledat häält, kui vahemaa oli paar meetrit. Lõppkokkuvõttes väga lahe! Christchurchis sai siis natuke ringi sõidetud, ostsime lapsele turvatooli ära. Lõpuks lennujaama. Ootasime ja ootasime, no ei tule Nelli kuskilt. Mõtlesime juba, et ei lastudki teda Austraalias lennukile. Ei tegelikult päris nii ei mõelnud. Aga päris kaua läks aega küll :) Ja siis.. lõpuks sealt nad tulidki Rosannaga. Nii hea meel oli neid näha siin! Läksime siis sõime natuke rämpstoitu, kuna ei leidnud normaalset söögikohta kiirelt. Pissipoti ostsime ka poest. Seda läks tagasi sõites meil ikka mitu korda vaja, kui keegi ütles: kaka :D Oi, Nalja ikka sai kõvasti, kui tagasi sõitsime. Tegime Rosannale pissipeatusi jne. Lõpuks jõudsime Blenheimi. Hull pidu käis majas. Naistel oli tüdrukuteõhtu, nemad olid kuskil teises majas. Kõik naiste mehed olid siis seal meie majas ja pidu oli täies hoos. Rosanna meeldis neile kõigile :D Hakkasime Nelliga sööma, läksime istusime elutuppa. Siis tulid 2-3 meest (brasiillased) ka ja hakkasid seal tantsima TV ees, hõõrutasid oma puusasid jne. Sealt tuli mingi muusikavideo, Brasiilia karneval vms. Tantsisid ikka korralikult seal, nii et me saime korralikult naerda ikka.
Vahepeal oli teeääres palju autosid, kõik justkui uudistasid midagi. Järgmisel võimalusel tegime ka siis peatuse, et vaatame järgi, mis toimub. Kuna tee läks mööda mere äärt, siis kaldal olid hülged. Täitsa lõpp, kui palju neid oli!
Ja neile sai ikka päris lähedale minna. Nad ju liikuda just väga kiirelt ei saa ka kivide peal. Üks tegi Tambetile päris koledat häält, kui vahemaa oli paar meetrit. Lõppkokkuvõttes väga lahe! Christchurchis sai siis natuke ringi sõidetud, ostsime lapsele turvatooli ära. Lõpuks lennujaama. Ootasime ja ootasime, no ei tule Nelli kuskilt. Mõtlesime juba, et ei lastudki teda Austraalias lennukile. Ei tegelikult päris nii ei mõelnud. Aga päris kaua läks aega küll :) Ja siis.. lõpuks sealt nad tulidki Rosannaga. Nii hea meel oli neid näha siin! Läksime siis sõime natuke rämpstoitu, kuna ei leidnud normaalset söögikohta kiirelt. Pissipoti ostsime ka poest. Seda läks tagasi sõites meil ikka mitu korda vaja, kui keegi ütles: kaka :D Oi, Nalja ikka sai kõvasti, kui tagasi sõitsime. Tegime Rosannale pissipeatusi jne. Lõpuks jõudsime Blenheimi. Hull pidu käis majas. Naistel oli tüdrukuteõhtu, nemad olid kuskil teises majas. Kõik naiste mehed olid siis seal meie majas ja pidu oli täies hoos. Rosanna meeldis neile kõigile :D Hakkasime Nelliga sööma, läksime istusime elutuppa. Siis tulid 2-3 meest (brasiillased) ka ja hakkasid seal tantsima TV ees, hõõrutasid oma puusasid jne. Sealt tuli mingi muusikavideo, Brasiilia karneval vms. Tantsisid ikka korralikult seal, nii et me saime korralikult naerda ikka.
Pühapäeval käisime jalutamas Nelli ja Rosannaga, laenutasime filme 2 ja
multifilme 8. 1 dollar nädalaks DVD hind. Normaalne. Esmaspäeval sõitsime
mäele, et Nellile ühte ilusat vaadet näidata ning vee äärde. Nägime, kuidas ühe mäe juures hullult tossas. Mõtlesime, et tulekahi. Sõitsime siis uudishimust lähemale ka ikka. Vaatasime, et päris suur põleng, et mägi põleb.
Aga kui lõpuks päris lähedal olime, saime aru, et seal tegelikult sihilikult põletati mäge. Helikopter pihustas midagi, mille tagajärjel tuli aga levis ja levis, mitte ei kustunud :)
Lõpuks siis jõudsime vee äärde ka. Klõpsisime pilte väheke ning siis oli aeg tagasi minna, kuna me Tambetiga pidime tööle minema.
Teisipäeval, kui jälle tööl olime Tambetiga, oli meil seal tulekahju häire ;) Vihmane ilm oli. Pidime siis taga laoruumis ootama, kuni tuletõrje välja selgitas, milles asi, kogu poe läbi vaatas ning vea leidis. Kuskil elektrikapis vms midagi kärssas. Seega ei olnud midagi hullu. Aga poodi meid ikka ei lastud. Nii me siis mingi tund aega istusime seal laoruumis ja ootasime. Päris külm oli ka. Lõpuks sain ühe jope selga. Ühel hetkel kästi meil laoruumist ka välja minna, nö hoonest välja siis. Õnneks seal mingi väike katus oli taga ukse kohal, päris vihma käes ei pidanud olema. Need, kes olid kassades ja poes sees häire hetkel, pidid üldse kohe õue päris minema, ning kuna seal maja ees on McDonalds, siis enamus personali oli seal. Lõpuks panime Tambetiga ajama, läksime koju ja sõime kodus kõhu täis, ehk siis pidasime oma lõuna kodus ära. Siis läksime tööle tagasi ja inimesi hakati ca 2 minuti pärast sisse laskma. Nii et hästi läks meil, täpne ajastus :) Aga oleks pidanud kohe, kui häire tekkis ära minema, aga no ei olnud ju sellises olukorras olnud enne ja ei teadnud ette, et nii kaua läheb :) Ja nii ma ilmselt haigeks jäingi..
Aga kui lõpuks päris lähedal olime, saime aru, et seal tegelikult sihilikult põletati mäge. Helikopter pihustas midagi, mille tagajärjel tuli aga levis ja levis, mitte ei kustunud :)
Lõpuks siis jõudsime vee äärde ka. Klõpsisime pilte väheke ning siis oli aeg tagasi minna, kuna me Tambetiga pidime tööle minema.
Teisipäeval, kui jälle tööl olime Tambetiga, oli meil seal tulekahju häire ;) Vihmane ilm oli. Pidime siis taga laoruumis ootama, kuni tuletõrje välja selgitas, milles asi, kogu poe läbi vaatas ning vea leidis. Kuskil elektrikapis vms midagi kärssas. Seega ei olnud midagi hullu. Aga poodi meid ikka ei lastud. Nii me siis mingi tund aega istusime seal laoruumis ja ootasime. Päris külm oli ka. Lõpuks sain ühe jope selga. Ühel hetkel kästi meil laoruumist ka välja minna, nö hoonest välja siis. Õnneks seal mingi väike katus oli taga ukse kohal, päris vihma käes ei pidanud olema. Need, kes olid kassades ja poes sees häire hetkel, pidid üldse kohe õue päris minema, ning kuna seal maja ees on McDonalds, siis enamus personali oli seal. Lõpuks panime Tambetiga ajama, läksime koju ja sõime kodus kõhu täis, ehk siis pidasime oma lõuna kodus ära. Siis läksime tööle tagasi ja inimesi hakati ca 2 minuti pärast sisse laskma. Nii et hästi läks meil, täpne ajastus :) Aga oleks pidanud kohe, kui häire tekkis ära minema, aga no ei olnud ju sellises olukorras olnud enne ja ei teadnud ette, et nii kaua läheb :) Ja nii ma ilmselt haigeks jäingi..
Kolmapäeval tegi Tambet tätoveeringu endale. Draakoni märk. Naljakas kuidas inimesed ikka eri riikides ei tea neist asjadest. Poes siis enamus India inimesed, nemad ei teadnud Hiina kalendrist midagi. Üks Hiina tüdruk kes poes tööl oli, tema siis rääkis neile, et nad võiks ka ennast sellega kurssi viia :D Uus-Meremaalased ei ole ka kursis sellega.
Kolmapäeval küsisin töölt vabaks neljapäeva. Ning neljapäeval jäin siis ka haigeks. Nii et kokkuvõttes ei oleks pidanud küsimagi, sest nagunii poleks tööle läinud. Hommikul kurk valus, õhtuks jälle valus ja nohu ka lisaks. Vaatasime ühe komöödia ära ning jõime veini. Kuna mul enesetunne halb oli, lõppes õhtu vara ära :)
Reedel käisime Whites Bayl. See on see sama koht, millest ma oma postituses "Living in Blenheim" ka kirjutasin ja omajagu pilte lisasin. Rosanna jäi teepeal magama ning Tambet jäi temaga autosse. Tegelikult oli see hea, sest seekord oli veetase seal palju kõrgem. Ma juba mõtlesin, et me ei pääsegi lõppu välja, kus saaks ilusaid pilte Nellist :) Rosannaga me ei olekski sinna ronima hakanud. Aga me olime tublid, ronisime nii et vähe pole ja saime isegi kuiva jalaga kohale. Ronimine tasus ka ära, ilus oli. Aga no tõsiselt tuli nii ronida, et tuli leida koht, kust said käega kinni hoida, et vette ei kukuks ;)
Laupäeval hakkasime sõitma jälle Christchurchi. Lend läks pühapäeva varahommikul. Nägime hülgeid ka jälle. Ööbisime Backpackerite hostelis. Täitsa okei koht. Kaks kahe inimese voodit toas. Hommikul siis lennujaama, väljas oli veel pime. Lennujaam väljast päris lahe, vahetab värve ;) Ja nii see ilus nädal jälle möödas oligi ja Nelli läks ära. Kurb, aga tõsi! Aga no pole hullu, *varsti* Eestis näeme jälle :)
Panen lennujaamast pildid ka siia, et te ikka aru saaks, mis ma mõtlesin :)
Kolmapäeval küsisin töölt vabaks neljapäeva. Ning neljapäeval jäin siis ka haigeks. Nii et kokkuvõttes ei oleks pidanud küsimagi, sest nagunii poleks tööle läinud. Hommikul kurk valus, õhtuks jälle valus ja nohu ka lisaks. Vaatasime ühe komöödia ära ning jõime veini. Kuna mul enesetunne halb oli, lõppes õhtu vara ära :)
Reedel käisime Whites Bayl. See on see sama koht, millest ma oma postituses "Living in Blenheim" ka kirjutasin ja omajagu pilte lisasin. Rosanna jäi teepeal magama ning Tambet jäi temaga autosse. Tegelikult oli see hea, sest seekord oli veetase seal palju kõrgem. Ma juba mõtlesin, et me ei pääsegi lõppu välja, kus saaks ilusaid pilte Nellist :) Rosannaga me ei olekski sinna ronima hakanud. Aga me olime tublid, ronisime nii et vähe pole ja saime isegi kuiva jalaga kohale. Ronimine tasus ka ära, ilus oli. Aga no tõsiselt tuli nii ronida, et tuli leida koht, kust said käega kinni hoida, et vette ei kukuks ;)
Üks sõbrapilt ka :)
Ning üks kohustuslik hüppepilt ka :)
Laupäeval hakkasime sõitma jälle Christchurchi. Lend läks pühapäeva varahommikul. Nägime hülgeid ka jälle. Ööbisime Backpackerite hostelis. Täitsa okei koht. Kaks kahe inimese voodit toas. Hommikul siis lennujaama, väljas oli veel pime. Lennujaam väljast päris lahe, vahetab värve ;) Ja nii see ilus nädal jälle möödas oligi ja Nelli läks ära. Kurb, aga tõsi! Aga no pole hullu, *varsti* Eestis näeme jälle :)
Panen lennujaamast pildid ka siia, et te ikka aru saaks, mis ma mõtlesin :)
Pühapäeval siis tagasi Blenheimi. Blenheimi ja Christchurchi vahe on ca 300 km. Enamus sellest mägede vahel ning mere/ookeani ääres. Lõpuks oli minul nii kopp ees sellest autosõidust. Millegi pärast läheb süda pahaks väga kergelt siin autoga sõites :( Pühapäeval ma
tööle jälle ei läinud, nii ka esmaspäeval ja teisipäeval, kuna olin endiselt haige. Esmaspäeval käisin arsti juures, kuna tundus, et ei lähegi paremaks. Kõrvad olid lukus, nina kinni, hingata raske seetõttu. Maitset üldse ei tundnud, kasutasin võimalust ja sõin ingverit siis kõvasti :) Diagnoosiks Viral Infection,
antibiootikumidest selle puhul siis kasu ei ole. Vedelik mõlemas kõrvas trummikile
taga. Arsti visiit 73 dollarit, ca 45 eurot siis. Arst kirjutas kaks nina-sprayd, millest oli päris palju kasu.
Neljapäeval (09.05) tuli Ann Motuekast Blenheimi tagasi. Reedel käisime ostsime mõned suveniirid, mida ta koju tahtis viia. Endal tekkis ka tahtmine osta neid ja juba tuua kellelegi :) Reede õhtul istusime Anniga Ranneri juures, päris külm elamine oli tal ikka. Meil ka muidu külm. Ostsime puhuri, et soojem oleks. Jube kuidas siin saavad ikka inimesed külmas majas elada!!! Lõdisesime seal, riided seljas ja teki all. Pärast pidin koju jalutama, väljas oli päris jahe. Öösel oli isegi paar miinuskraadi vist olnud, sest mõni inimene nägi jääd autoklaasil :) Infoks, kui ma pole enne kirjutanud. Ranner on Eestist, Anni kaudu saime Uus-Meremaal tuttavaks. Maakera on ikka nii väike. Minu isa suhtleb tema kasuisaga, tema kasuisa vend elab Järva-Jaanis, mina ja Tambet oleme mõlemad ta kasuisa juures käinud :)
Neljapäeval (09.05) tuli Ann Motuekast Blenheimi tagasi. Reedel käisime ostsime mõned suveniirid, mida ta koju tahtis viia. Endal tekkis ka tahtmine osta neid ja juba tuua kellelegi :) Reede õhtul istusime Anniga Ranneri juures, päris külm elamine oli tal ikka. Meil ka muidu külm. Ostsime puhuri, et soojem oleks. Jube kuidas siin saavad ikka inimesed külmas majas elada!!! Lõdisesime seal, riided seljas ja teki all. Pärast pidin koju jalutama, väljas oli päris jahe. Öösel oli isegi paar miinuskraadi vist olnud, sest mõni inimene nägi jääd autoklaasil :) Infoks, kui ma pole enne kirjutanud. Ranner on Eestist, Anni kaudu saime Uus-Meremaal tuttavaks. Maakera on ikka nii väike. Minu isa suhtleb tema kasuisaga, tema kasuisa vend elab Järva-Jaanis, mina ja Tambet oleme mõlemad ta kasuisa juures käinud :)
Pühapäev oli tegus päev. Tegelesime asjade pakkimisega.
Hakkasime kolima Blenheimist Christchurchi. Siis tekkis autole potentsiaalne
ostja, jäime vähe kauemaks (õhtupoolikuni). Tambet käis autot näitamas. Saigi auto nö müüdud.
Pidid esmaspäeval panga ees kokku saama uuesti. Seega, kuna hostel oli makstud
pühapäev vastu esmaspäeva, siis me läksime Ranneri autoga ära ja Tambet tuli
esmaspäeval järgi bussiga. Teepeal hakkas minul jälle paha, peaaegu oleksin oksendama hakanud. Mõtlesin, et kui kohe kohe üle ei lähe, pean laskma peatuse teha, aga õnneks tuligi meil just väike tankla peatus, nii et läks paremaks. No ma ei tea, kuidas on võimalik autoga siin lihtsalt näiteks kuu aega ringi reisida, sõites mööda neid teid :D Esmaspäeval viisime siis Anni lennukile. Ta läks
nüüd mõneks ajaks Eesti asju ajama. Esmaspäev-teisipäev käisime mõningaid
elamisi vaatamas. Üks oli eriti lahe. See oli sleepout – maja hoovis mingi
väiksem ehitis, kus on magamistuba, vannituba, köök-elutuba. Kõik eraldi
peamajast. Ehk saaks nagu omaette elada. Ainult et tingimuseks oli, et päeval
kodus ei tohi olla :D Kui peaksid minema tööle öövahetusse näiteks, siis päeval
kodus magada ei tohi :D Nii et jäi ära see variant. Muidu oleks päris hea
olnud. Aga teisipäeva õhtuks leidsime lõpuks ühe päris hea elukoha. Asukoht
peaaegu kesklinnas. Kuigi kesklinna piirkond ongi see, mis on kõige rohkem
hävinud siin linnas. Aga no osa kesklinna on ikka alles ka :) 5-magamistoaga
maja. Praegu elab kaks paarikest Iirimaalt siin ning kaks tüdrukut, austerlane ja sakslane. Me saime endale ikka päris suure toa. Siin on õliradiaator ka toas olemas vähemalt. Ei pea külmetama enam.
Kolmapäeval kolisime uude kohta sisse. Aga kuna meil uut
autot veel ei olnud, siis pidime vaatama, kuidas päeval hostelist siia saame.
Tahtsime ühest autoaiast ka läbi käia. Sõitsime siis bussiga, aga liiga vara
tulime bussipealt maha, nii et kõndisime ca 4 kilomeetrit autoaeda ja siis ca 2
kilomeetrit majja. Pärast veel mingi maa, kui läksime ühte autot vaatama.
Ostsime ära, Subaru Legacy.
Natuke Christchurchist ka siis, kuigi eelmises postituses midagi ka kirjutasin juba. 2010. aastal oli siin väga suur maavärin. Õigemini vist ühe päeva jooksul väikse ajavahega kaks tükki. Esimene raputas majadele praod ning teine kukutas kokku. Piltlikult öeldes. Igatahes, meeletu kahju. Väga paljud kesklinna piirkonnas olevatest majadest on ikka veel suletud. Paljud ära lammutatud. Kui vaadata google mapsi kaudu, siis on näha, kuidas kesklinnas ikka väga palju tühje platse, need siis kõik lammutatud ja ära koristatud kohad. Kui kasutada streetview'd, siis see on enne 2010.aastat tehtud ning seal veel kõik ilus ja terve. Tambet on Christchurchis juba kaks korda maavärinat tundnud. Alles hiljuti üks päev köögis klaasid värisesid. Mina aga magasin ja ei saanud midagi aru, kas voodi värises või mitte :D Igatahes, siin väristab praktiliselt iga päev ja isegi mitu korda päevas, aga üldjuhul ei ole neid maavärinaid tunda või on tunda hästi vähekene.
Natuke Christchurchist ka siis, kuigi eelmises postituses midagi ka kirjutasin juba. 2010. aastal oli siin väga suur maavärin. Õigemini vist ühe päeva jooksul väikse ajavahega kaks tükki. Esimene raputas majadele praod ning teine kukutas kokku. Piltlikult öeldes. Igatahes, meeletu kahju. Väga paljud kesklinna piirkonnas olevatest majadest on ikka veel suletud. Paljud ära lammutatud. Kui vaadata google mapsi kaudu, siis on näha, kuidas kesklinnas ikka väga palju tühje platse, need siis kõik lammutatud ja ära koristatud kohad. Kui kasutada streetview'd, siis see on enne 2010.aastat tehtud ning seal veel kõik ilus ja terve. Tambet on Christchurchis juba kaks korda maavärinat tundnud. Alles hiljuti üks päev köögis klaasid värisesid. Mina aga magasin ja ei saanud midagi aru, kas voodi värises või mitte :D Igatahes, siin väristab praktiliselt iga päev ja isegi mitu korda päevas, aga üldjuhul ei ole neid maavärinaid tunda või on tunda hästi vähekene.
Laupäeval (18.05) käisime Orana Wildlife Pargis. Seal saab puuris
sõita lõvide keskel. Lõvidele antakse süüa ja siis nad hüppavad puuri külgedele
ja katusele jne :) No need lõvid on ikka mega suured, kaugelt vaadates ei saa
arugi. Ja käpad on neil ka nii suured. Hüppavad nii sujuvalt, maanduvad nii
pehmelt, et midagi ei kuule. Väga lahe :) Veits ila tilkus ka, kui puuri katusel olid, aga no pole hullu :D Kui palju kordi elus lõvi su peale ikka ilastab :D Heheee :) Panen siis ikka lõvidest pildid ka siia :)
Möödunud nädalavahetusel käisime kasiinos. Päris suur teine. Jube kus inimesed ikka raha raiskavad seal, meeletu!! Võtsin kaasa 19 dollarit. Tagasi tulin 70 dollariga. Seega läks hästi. :) Aga vot rohkem siiski sinna ei kipu :) Maja võidab ju alati ;)
Teisipäeval (28.05) oli meil üks külmemaid päevi siin. Vast alla 10 kraadi oli päeval sooja. Ning siis hakkas sadama rahet, hiljem lörtsi. Lõpuks enne magamaminekut oli valge kiht maas ;) Arvasin, et Tambet teeb nalja, kui aknast välja vaatas ja seda ütles. Aga ei teinudki. Hommikul oli maa ikka valge. Ning päeval oli nendes kohtades veel natuke lund jäänud, kuhu päike peale ei paistnud.
Uus-Meremaa ilma kohta öeldakse muidu nii: ühes päevas on neli aastaaega ;) Aga vaatamata sellele, on meil siin siiski talv tulemas ;)
Aga nüüd, Järgmise korrani :)
Ja kel huvi ning aega, siis kõik reisi pildid on üleval ka:
http://public.fotki.com/liina00/new-zealand/
Neid seal juba omajagu!
Siin otsustas ahv muskleid näidata ;)
Siin otsustas lind (Kea), et tahab ühte kivikest mu pükstelt endale saada :D
Möödunud nädalavahetusel käisime kasiinos. Päris suur teine. Jube kus inimesed ikka raha raiskavad seal, meeletu!! Võtsin kaasa 19 dollarit. Tagasi tulin 70 dollariga. Seega läks hästi. :) Aga vot rohkem siiski sinna ei kipu :) Maja võidab ju alati ;)
Teisipäeval (28.05) oli meil üks külmemaid päevi siin. Vast alla 10 kraadi oli päeval sooja. Ning siis hakkas sadama rahet, hiljem lörtsi. Lõpuks enne magamaminekut oli valge kiht maas ;) Arvasin, et Tambet teeb nalja, kui aknast välja vaatas ja seda ütles. Aga ei teinudki. Hommikul oli maa ikka valge. Ning päeval oli nendes kohtades veel natuke lund jäänud, kuhu päike peale ei paistnud.
Uus-Meremaa ilma kohta öeldakse muidu nii: ühes päevas on neli aastaaega ;) Aga vaatamata sellele, on meil siin siiski talv tulemas ;)
Aga nüüd, Järgmise korrani :)
Ja kel huvi ning aega, siis kõik reisi pildid on üleval ka:
http://public.fotki.com/liina00/new-zealand/
Neid seal juba omajagu!
