Loodus on imeline, ja samas nii ohtlik!

On suur vahe, kas inimene on oma kodus või reisil - viimasel juhul teeb ta paljugi, mida hea kasvatus kodus kunagi ei lubaks. Reisija eesõigus, lausa kohustus on olla uudishimulik ja oma nina igale poole toppida, sest miks muidu ta üldse kodust välja läheb.

Selles postituses lööb meil küll see uudishimulikkuse ja oma nina igale poole toppimise omadus välja (need mahajäetud majad) :D

Nende piltide ja teksti paigutamisega läks mul nüüd väga kaua aega! Ma väga loodan, et järgmine kord on asi selgem ja läheb kiiremini :D Ca 3 tundi paigutasin neid siin. Koguaeg läks kuskil midagi paigast ära ;) Aga nüüd peaks valmis olema. Seekord on küll rohkem lagunenud maju piltidel kui loodust, kuid üsna pea see asi muutub! ;)

Nii et head lugemist ja piltide vaatamist! :)

Täna on juba 1. august. Aeg ikka lippab päris kiiresti..

Kuu alguses tegin kaeraküpsiseid. Pluss šokolaaditükkidega küpsiseid. Päris head tulid välja ning näevad pildil ka ilusad välja ju!? :) Järgmine kord võiks Digestive küpsiseid proovida teha. Aga no kaera-küpsised on natuke tervislikumad ning maitsevad ka hää ;)

Siin on mu sidrunikogu (pluss paar greipi). Tambet tõi sidruneid töö juurest, kui mõne maja hoovis juhtusid need kasvama :)

Terve juuli esimene nädal oli meil nii soe nagu suvi oleks. Aga nüüdseks (kuu lõpuks) võib juba öelda, et enamus juuli kuust on väga soojad ilmad olnud. Ootasime ja arvasime, et talv on palju külmem siin.

Pilt ka siia sellest, et ma ikka tõtt räägin :)

Üle poole talvest oleme siin üle elanud juba. Natuke veel ja varsti saame päikest võtma hakata :) Siis te hakkate talveks valmistuma seal :) Nii et, kes viimasena naerab, naerab paremini (antud juhul siis mina). Kuna nii mõnigi ikka tegi siin vihjeid, et haha, teil on talv seal Uus-Meremaal ja meil suvi Eestis.

07.07 öösel kell 2.19 oli meil jälle üks maavärin. Kuna alles hakkasin magama jääma, siis kuulsin ja tundsin maavärinat. Kui oleksin sügavas unes olnud, siis ei ole kindel, kas oleksin tundnud. Tambet näiteks magas ja ei kuulnud ega tundnud midagi. Igatahes voodi värises palju tugevamini kui eelmisel korral ning isegi kapid, laud ja asjad nende peal värisesid. Esimesel korral värises ainult voodi. Seekord värises voodi nii palju, et ma pärast ei saanud aru, kas voodi väriseb edasi või mina värisen :D Igatahes natuke ikka ehmatas ära ja ajas südame puperdama, aga natukese aja möödudes läks see tunne ka üle:)

Seekordse maavärina info siis selline:

Intensiivsus: mõõdukas

Sügavus: 6 km

Võimsus: 3.5 palli

Asukoht: 10 km Christchurchist põhja poole





Tambet leidis vahepeal mõned autoajakirjad aastast 1924 ja 1925 :) Natuke veel ja 100 aastat vanad :)

Juuli keskel kolis Iiri paar majast välja. Nende asemele tuli uus paar. Agurtzane ehk Agur ning Xabier ehk Xabi. Nad on Põhja Hispaaniast, Basque’st ehk Baskimaalt. See on siis samamoodi eraldi piirkond nagu on Kataloonia. Tahavad olla eraldi Hispaaniast ja iseseisvad. Neil on oma keel, mis erineb hispaania keelest ja ka oma lipp näiteks. Kuid hispaania keelt räägivad ka.

///Infoks Baskimaa kohta: Baskimaa on piirkond, mis asub kahel pool Püreneede lääneosa, mis moodustab Prantsusmaa ja Hispaania vahelise piiri, ja ulatub Biskaia laheni. Baskimaa koosneb seitsmest piirkonnast, nn ajaloolisest alast. Neli piirkonda lõunas, Hispaania territooriumil, moodustavad Lõuna-Baskimaa ning kolm piirkonda kirdes, Prantsusmaa territooriumil, moodustavad Põhja-Baskimaa. Nende territooriumide pindala on kokku 20 664 km² ja elanike arv umbes 3 miljonit (2,5 miljonit Hispaanias). Alla kolmandiku elanikkonnast räägib baski keelt. Hispaania keskvalitsus ei soovinud kaua aega anda Baskimaale omavalitsust ega baski keele ametlikku staatust, mis tänapäevalgi on väga piiratud. See ajendas baskide terrorirühmituse Euskadi ta Askatasuna loomisele. ///

20.07 läksime matkama tüdrukutega (Carolin – sakslane, tema sõbranna iirlane ning üks teine sõbranna tal). Plaan oli matkata kuskil kõrgel mäel, et siis ka ilusat vaadet näha. Kuna aga oli väga udune, siis mäkke jõudes mõtlesime ringi, et ei lähegi. Mägedes ei olnud praktiliselt mitte midagi näha, kuna udu oli nii paks. Teadsid, et oled väga kõrgel, kuid alla ei näinud. Ja autotee on mööda mäe serva. Nii et väheke õudne oli ka veel lisaks ;) Läksime siis randa jalutama, et päev niisama laiseldes mööda ei läheks. Palju inimesi oli rannas jalutamas. Palju koeri ringi jooksmas. Selle koha nimi oli Sumner. Lisan ka pildi, kuid pilt tehtud pühapäeval, mitte laupäeval.

Siin on näha see mägi tee ääres, millest osa on maavärinate tõttu alla varisenud. Kuna majad olid ehitatud mäe peale, siis nüüd osa neist ripub üle serva, mõnest majast osa on alla kukkunud ning enamus seisavad tühjana, kuna sees ei saa enam elada. Liiga ohtlik. Kas said lihtsalt kahjustada maavärinaga või on liiga servas ning varisemisohus.

Õhtul (laupäev) tahtsime Tambetiga bowlingut mängime minna, kuid oli rahvast täis. Proovisime uuesti pühapäeva päeval, kuid jälle oli rahvast täis. Seega ei saanudki bowlingut mängida.  

Pühapäeval (21.07) läksime uuesti Sumnerisse, kus need majad mäe serval olid. Mõtlesin, et Tambeti jaoks ka huvitav näha. Sõitsime üles mäkke ning uudistasime natuke lähemalt neid maju. Väravad on kinni, lukus. Majad üldiselt väga uhked ja suured, enamus tühjad.

Vaated on ilusad seal. Endalgi võiks maja mäe otsas vaatega merele olla. Aga kuskil, kus maavärinad nii palju kahju ei tee ;)  

See on see maja, mis teiselt poolt alla on varisenud (eelmisel pildil)--->  

Siin ronisime üle aia ning vaatasime natuke ringi. Majja sisse ei läinud, kuna see oli liiga mäe serval.

Ehk siis nii hullud kaskadöörid me ka pole :)

Selles majas käis Tambet üksinda, kuna minu jaoks oli aed natuke kõrge. Lühike nagu ma olen. :)














Mina ootamas Tambetit aia taga ----> 

Ma ei saa aru, miks inimesed ei ole oma asjadel majades järgi käinud ja ära viinud neid. Kas tõesti on nii ohtlik või nad lihtsalt ei taha minna sinna. Ma usun, et midagi neist raamatutest jne on kindlasti sellist, mida oleks veel saanud kasutada.

See maja on ikka päris kena. Maja väga suur ning hoov suur.. ilus ju? Siin pildil siis maja esimene külg. Kuna üks tagumine väike värav oli lahti, siis läksime sisse sealt. Ilmselt me pole ainukesed, kes siis uudistamas on käinud. 

Järgmised kaks pilti - maja tagant.

Nüüd mõned pildid, mis on sees tehtud. Klaver oli majja jäänud. Köök oli ilus, ilusad vannitoad. Selles majas oli bassein, nagu ka eelmistes. Kahju mõelda, et need majad on tühjaks jäänud ja inimesed ei saa sees elada enam. Päris ilusatest kodudest on ikka ilma jäädud. Loodus on ikka väga võimas ja ka ohtlik.

 

Siin üritasime pildile jäädvustada, kui mõnusast kallakust tuleb kellelgi üles ja alla sõita/kõndida, et koju ja kodunt välja saada (paremal)

(vasakul) Siin on keegi leiutanud mooduse, kuidas saada asjad tuppa nii, et ei peaks ise neid üles tassima. Hea variant ju.

Pühapäeva õhtul läksime siis kinno, kuna bowlingusse ei saanud. Ja arvake ära, mida kinos olles tundsime – jälle maavärin! Toolirida värises.. õigemini kõikus, nagu mere peal oleks olnud. Tambet vaatas järgi internetist, kas oli maavärin, et kindlad olla. Ja Wellingtoni kandis oligi tugev maavärin, mida oli meil siin Christchurchis päris hästi tunda. Sellel nädalavahetusel oli siin tegelikult palju maavärinaid. Õigemini üleval pool, meist kaugel. Umbes 350 kilomeetri kaugusel. Pealinna Wellingtoni ja Blenheimi (kus varem elasime) vahepeal enamus. Alguse sai see vist reedel, 19.07, siis oli vist üks maavärin 4,4 ja teine 5,7 või midagi sinna kanti. Terve päev olid järeltõuked. Need jätkusid ka laupäeval ja pühapäeval, kuni tuli see tugevam maavärin, mis ilmselt oli 6,5 palli. Internetis leheküljel http://www.geonet.org.nz/ näeb maavärinate kohta infot. Pühapäeval olid maavärinad praktiliselt iga minut. Kuid enamus neist siis jälle sellised, mida ei tunne. Aga päris palju ka neid, mille tugevus üle 4 palli. Esmaspäeva hommikul oli jälle üks natuke tugevam, kuna me tundsime seda ka siin. Olin köögis ja kuulsin, et riiulis midagi väriseb. Ühes pudelis vedelik loksus. Ja kui internetist järgi vaatasime, siis oligi maavärin. Reedest oli ka tegelikult tunda Christchurchis (uudistes ütles), aga seda meie ei tundnud. Nagu ma aru sain, siis Eestis näitas ka uudistes Uus-Meremaa maavärinat. Vist seda pühapäevast, kuid ma pole kindel. Igatahes, väga suurt kahju sellest ilmselt ei tekkinud. Vähemalt mitte nii suurt, kui suurt kahju Christchurch sai 2010. ja 2011. aastal. Inimesi vist kannatada ei saanud, ainult mõned ehitised. Ja et neil on nüüd natuke rohkem tegemist seal sellega, et peavad hindama majade seisukorda. Maavärina korral aga põhiline tegevus, mida tuleb teha, on: Laua alla varjuda ning kätega pea kinni katta! :)

25.07 oli Zumba sünnipäev. Tähistati 1 aastat. Sissepääs oli tasuta, kui riietusid stiilis: Bright and Sparkly :) Saime kooki ja kohvi pärast trenni. Zumba põhitreener on Maori mees, väga sõbralik :) Nii et seekordne trenn läks selleks, et hiljem saaks kooki süüa :D

26.07 Salsa õhtu Caroliniga. See on selline pidu (baaris), kus mängitakse Ladina-Ameerika muusikat ning põhiliselt siis ka tantsitakse neid tantse. Käisin proovisin ka ära. See muidu toimub siin üle nädala ning asub väga lähedal. Päris tore oli. Ning see ei ole mingi öine pidu, vaid algab 7.30pm ning lõpeb 11pm (19.30 - 23.00). Siin kasutatakse AM ja PM kellaaegade juures. Vahepeal ajab segadusse ka, aga kui täidad mingeid dokumente vm kus on vaja märkida kellaaeg, siis eeldatakse, et kasutad AM/PM vormi.

27.07 tähistasime Agurtzane sünnipäeva.

Sellise mitmekeelse kaardi kinkisime talle. Inglise-, eesti-, saksa-, baski- ning maori keeles. Maori keel ei paista eriti välja, kuid see oli ka kõige vähem olulisem keel kaardil. Kuid siiski kuna sünnipäev oli Uus-Meremaal ja kaart oli ka Meremaa oma, siis sobis nende keel ka sisse märkida ikka :)

Päeval käisime siis ka ühes alkoholipoes, ning oi oi mis me seal nägime. Seal müüakse Saku Kiss siidreid, pirni-, maasika- ja kirsimaitselist.

Mõned pildid õhtust ka siia.

Vasakult - mees Indiast (Kui nime teada saan, lisan siia)

Agur ja Xabi (Baskimaa)

Ma arvan, et too poiss taga paremal on Tšiilist. Kui ei, siis parandan oma vea siin hiljem :) ja lisan ka nime...
Vero Argentiinast (paremal ees) ning Carolin Saksamaalt (sinises ees)
Meid vast tunnete ära :)

Sain omale uue sõbra :D

Päris ilus sõbrapilt ju?

Xabi, Liina, Agurtzane, Ranner

Pärast väikest tähistamist majas läksime pubisse. Ei olnud seal enne käinud. Tantsuplats oli päris suur. Nii et tantsida sai korralikult, ainult et muusika ei olnud väga hea. Sellised võõrad ja imelikud lood olid. Siis kui pubi ees ootasime, et poisid (Tambet, Xabi ja Ranner) jõuaks juba järgi meile (kuna läksime eraldi), siis päris palju tüdrukuid tuli pubist välja ja ilmselgelt olid nad väga purjus. Nad läksid üle tee ning hakkasid ära minema. Üks tüdruk oli suhteliselt lühikese kleidiga. Tõstis kleidisaba üles ja näitas oma aluspesu seal. Siis teine tõmbas tal püksid alla ja nii ta seal eputas oma palja tagumikuga. Nii et jah, nalja ikka sai ka.

28.07 käisime New Brightonis. Päris ilus rand on. Mis oli üllatav – mõned inimesed käivad ujumas. Väga paljud kõndisid paljajalu vees. Lapsed mängisid vees. Tegelikult ju talv siin ja öösel ka paar miinuskraadi. Mitte küll jah iga öö, aga siiski. Natuke imelik on näha sellist asja :) Sest Uus-Meremaa on ju ekvaatorist suhteliselt kaugel. Seega siin on talv ikka talv, mitte nagu näiteks Tai, kus talvel on meie mõistes ikkagi suvi. Jalutasime siis ka ühele sillale, mis läheb rannast mere poole. Seal kalamehed püüavad kala ning krabisid. Lasevad oma korvikese sillalt alla ja paari minuti pärast on krabid sees. Mõnus. Väga ilus päev oli.   

Kui tagasi sõitsime New Brightonist, siis avastasime veel tühje elamuid. Need siis nagu ridaelamud, järjest 5-6 paaritoalist korterit. Kõik tühjad. Seal oli maavärin ka korralikult väristanud ikka. Kui Eestis sellised vedeleks tühjana ja uksed lahti, siis ilmselt elaksid kodutud nendes. Aga siin seisavad tühjadena ja on seest puhtad. Ei ole rämpsu täis või täis soditud jne.

 

Selles piirkonnas olid peaaegu kõik majad tühjad. Osad jäid jõe äärde, mis ujutab üle tihti, seega ei saa jälle majades elada. Nii et probleeme kui palju loodusega siin.

29.07 Saime paki Eestist :) AITÄH, Pilvi ja Rauno!!! :) Väga armas! Pakk oli Uus-Meremaa pakiteenuse kilest koti sees. Nimi oli peal valesti, number oli ka vale.

Mõtlesin, et mis imelik pakk see veel on. Tegin siis lahti, üllatus üllatus, Eestist. Pakk oli veel omakorda ühe läbipaistva kile sees, millel oli kleeps, et pakk on kontrolli läbinud. Pakk oli siis muidu Eestis kinni teibitud, aga kui mina selle sain, oli teip lahti lõigatud ning pakk kahe koti sees. Nad ei vaevunud isegi kinni tagasi teipima seekord (eelmisel korral ei saanud arugi, et avatud oli, kuid pakis oli info selle kohta).

Üks tatra pakk oli lahti lõigatud. Ilmselt nad uudistasid, et mis asi see veel on ja kas ikka on legaalne toode või mitte :D Aga jäid rahule sellega, mille paki seest leidsid, ning lahtine pakk oli kallatud kilekotti ja tühi tatrapakk oli ka selles kotis. Kui neile ei sobi, siis nad ju võtavad ära asju pakist ;) Ilmselt nad polnud pruuni tatart või üleüldse tatart näinud.

Siin on ju tatar heledat värvi, nagu hallikas-rohekas. Eestis ikka korralik pruuni värvi tatar, mis maitseb ka nagu tatar. Siinsel tatral väga palju maitset ei ole. Lisan siia pildi, kus need kaks tatart kõrvuti, siis saate ka erinevust näha ;)

29.07 sain ka teise paki Eestist. See tuli kodunt :) Kuna aga millegi pärast ei kuulnud, millal see tuli.. siis otseselt paki sain kätte alles teisipäeval 30.07, kui läksin postkontorisse järele. Üks nurk oli natuke muljuda saanud, kuid seekord tundub, et pakki ei avatudki kontrollimise mõttes. Tambet sai oma piibu lõpuks kätte, mille sai enne reisi kingituseks (Pilvilt ja Raunolt) ning mille muidugi ka maha unustas Eestisse ;) Ning mina sain omale sõnastiku. Ma usun, et sellest on palju kasu. Nüüd hakkan sõnavara täiendama :) Ülejäänu juba pildilt näha :)   

Veel toidust. Tegin kartuli-hakkliha vormi. Andsin Agurile ja Xabile ka proovida. Nende jaoks oli see uus asi. Nad ei olnud enne näinud ega proovinud. Ning neile hakkas see maitsema nii, et on nüüd mitu korda seda teinud juba ning nad panid retseptile nimeks: Estonian lasanga (Eesti Lasanje). Üritan nüüd mõelda, mis võiks olla järgmine toit, mis on nende jaoks uus, ning mis võiks neile meeldida. Kommentaarid sellel teemal on oodatud! Muidugi võite kommentaare ka üleüldse blogi jm kohta kirjutada ;)

Töö kohta siis nii palju, et Christchurchis ei ole väga palju tööd naistele. Ehk siis packeritest naisterahvastele. Enamus tööst on ehitus, mistõttu mehed saavad siin kohe tööle ;) Oleks pidanud ehitajaks õppima vist :D Igatahes. Ma nüüd mõnda aega olen siin tegelenud töö otsimisega, ning tundub, et lõpuks tuleb ka midagi normaalset ;) Üks päev töötasin vahepeal ettekandjana :) See oligi selline töö, et kui vaja, siis helistavad. Ning teisel korral ei saanud minna, kuna olid muud plaanid. Ning kuna see on suur linn ja talv on, siis ei ole siin väga neid packerite töid - nagu farmitööd jne. Baare ja pubisid ka on vähem, kui enne neid suuri maavärinaid. Kuna kesklinn ju praktiliselt hävinud ning nagu ikka, kesklinn oligi ju see põhiline meelelahutuse piirkond. Koristamisel on ka suhteliselt suur konkurents siin. Ühes koristusfirmas olen ka tegelikult, aga see on samamoodi, et kui vaja, siis helistavad. Täna siis saan kokku inimestega, kelle juures loodetavasti tööl hakkan käima. Aga kirjutan sellest täpsemalt juba järgmises postituses, sest siis peaks töö olemas olema ja ei hakka siin enne midagi ära sõnuma ;) Kuna ma siin jälle muudan postitust, kuna mõned asjad olid endiselt paigast ära - siis mainin juurde, et teisipäeval alustan uue tööga. Aga pikemalt järgmisel korral :) 

Mõtlesin, et lisan seekord pildi majast ka, kus elame. Aga ma ikka ei hakka praegu pildi jaoks välja minema, nagunii auto jääks ka ette. Et üritan meeles hoida ja lisan pildi järgmises postituses :) 

05. augustil läheme Tambetiga lumelauaga sõitma. Mäepilet on ostetud, laud ja saapad renditud. Tuleb veel püksid ja kiiver lisaks võtta :) Tõotab tulla põnev päev. Seekord on kohaks Porters ski field. Alustuseks ilmselt üks lihtsamaid, või siis lihtsalt siinkandis üks lihtsamaid. Järgmine kord plaanime minna Mount Hutt’ile. Ja kui õnnestub, siis kolmas kord Queenstowni äkki. Saab näha siis :) 

Vaadake kaarti. Hawaii on Uus-Meremaale ju päris lähedal. Kuid seal on kell 22 tundi vähem, kui meil siin praegu. Kas pole mitte imelik? :D

Olge mõnusad ja järgmise postituseni :) Päikest!

Kia ora! ;)

Kia Ora - see on maoori (Uus-Meremaa) keelne tervitus; mitteametlikult tähendab tere, ametlikult - ole terve vms :) 

02.06, sõitsime linna ümbruses ringi. Saime teada, et siin lähedal on ühed koopad, kus saab käia, aga vesi on põlvedeni ja kõige sügavamas kohas nabani. Seal pidi väga ilus olema. Kindlasti ei tohi sinna minna, kui on oht, et vihma hakkab sadama. Tuleb veenduda, et ilmateade vihma ei luba, sest käigud täituvad 20-minutiga. Ja aega kulub ühest otsast teise jõudmiseks umbes tund aega. Seega kui vihma hakkab sadama ja hakkad tagasi tulema sealt, siis ei jõua enne välja kui on vett täis. Seal olevat ka inimesi nii ära uppunud.

Käisime ühes Iiri pubis söömas. Võtsin siis legendaarsed pannkoogid :D Pannkoogifänn nagu ma olen. Menüüs olid pannkoogid mustikakompoti, peekoni ja vahtrasiirupiga. Mõtlesin, et võib-olla siis 2-3 erinevat pannkooki, soolane ja magus näiteks. Tambet arvas, et saab tellida kahte erinevat. Võtsin siis mustikakompotiga. Hiljem sain pannkoogid koos selle kõigega, ehk siis soolane ja magus koos. Harjumatu oli süüa küll magusat peekonit, aga ei olnud viga midagi. Kuigi järgmisel korral eelistaksin kindlasti midagi muud :) 

Teepeal nägime ühte kohta, kus saab üles mäkke tõstukiga sõita. Millalgi käime seal ka ära. Tõenäoliselt on seal üleval päris ilus vaade.

Reedel, 07.06, käisin raamatukogus. Tegin omale liikmekaardi sinna. Teenindaja vaatab mu passi ja küsib, et kus kandis ma Eestis elan ka. Mõtlesin, et huvitav, ei küsigi kus Eesti asub, vaid kus ma täpsemalt elan. Järgmine mõte: huvitav, mida ta Eestist teab, et nii küsib. Üldjuhul peab inimestele seletama, kus Eesti asub. Aga ta ütles, et Tallinn on tema arvates nii ilus linn, talle väga meeldib vanalinn, arhitektuur jne. Ütles, et on käinud Tallinnas mingi Balti mere kruiisiga. Vot nii, vanem naisterahvas oli. Ilmselt pensionieas. Ütlesin, et Uus-Meremaa on ka ilus koht. Ta ütles, et aga Tallinnas on näha kohe selline mõnus ajalugu jms, et siin sellist asja ei ole.

08.06 käisime Tambetiga mäel. Otsisime kohta, kus saaks niiöelda ilusat linnapilti teha pimedas. Linn on sealt ülevalt vaadates tegelikult ikka väga suur ;) EI mahu kuidagi ühele pildile ära.

Õhtul läksime siis mäele tagasi. Victoria Park oli selle koha nimi. Kui parklasse sõitsime, siis muruplats parkla kõrval oli jäneseid täis! Muidugi hakkas siis jooks pihta, kõik pistsid jooksu erinevates suundades. 

Kuna pilti oli vaja teha ilma välguta, siis peaks nagu kaamerat paigal hoidma. Kuid kuna mäe otsas on tuul ikka päris tugev, siis ei olnud see väga võimalik. Sellest ka siis natuke udune linnavaade ;)

20-21 juuni pidi meil tulema suur lumetorm. Viimase 20-aasta suurim lumetorm. Uudistes ja igal pool öeldi, et tuleb varuda süüa, juua, sooje riideid, tekke, vaadata küttesüsteemid üle jne. Osad poed lõuna pool olidki toidust tühjad. Aga seal pool tuli ka rohkem lund, nii et võib-olla olekski mõni ilma toiduta nälga jäänud. Ma nii täpselt ei tea. Igatahes, meil siin sadas enne seda mitu päeva vihma. Vihma sadas tegelikult kogu saare piires vist. Üleujutused olid igal pool. Suured teed isegi kinni, mõni kool kinni jne. Tuul oli meeletult kõva. Viis majadelt katuseid, mõned teed olid siin linnas kinni, kuna tuul oli igast sodi ja katustetükke teele puhunud jne. Reedeks lõpuks jõudis siis ka lumi siia. Aga meil tuli lund väga vähe. Kerge valge kiht, mis hakkas kohe ka ära sulama. Õhtul sõitsime siis mäkke, kuna seal püsis lumi kauem. Inimesed mängisid lumesõda, koerad jooksid ringi, sõideti kelkude ja lumelaudadega, kuigi täielik sula oli. 

Nii kui lumme astusin, olid jalad märjad, sest nii vesine oli. Vihma hakkas ka just sadama. Ja nii see lumi ka ära läks. Ehk siis torm pidi olema selline, et 2-päeva elu seisab. Poed kinni, tööle minema ei pea jne. Aga ei midagi :) Aga uudistest siis nägime, et saare lõuna piirkonnas tuli ikka korralik lumi maha. Kuskil oli isegi rinnani lumi. Lambad olid kuskil lumelõksus, leiti üles, sest lambapead paistsid lume alt :D Uudistes näitas, kuidas üks traktor oma hargiga üritas lund lükata. Koppagi ei olnud tal, ainult hark. Meie jaoks tundus see küll nalja tegemisena. Siis üks auto oli kraavis, traktor hakkas välja tõmbama. Arvake ära millega – traadiga. Traadi paksus oli max 2mm. Hehee. Muidugi läks see traat kohe katki, ehk siis sellega ei olnud midagi teha. Lõpuks siis tulid selle peale, et kasutasid lehmaketti. Sellega saadi siis ka auto tee peale. Kokkuvõttes siis, meil ei olnud mingit lumetormi, lõuna pool midagi oli.

Pühapäeval võtsime siis natuke pikema väljasõidu ette, et ilusat loodust vahepeal näha jälle :)  

Siin (järgneval pildil) ma tahtsin pilti teha ja palusin Tambetil tee äärde seisma jääda. Tema aga tahtis ikka auto ära proovida lume sees. Palju siin ikka võimalusi selleks on. Võttis siis vähe rohkem äärde ja nii see lumi meid ära kiskuski :) Kohe peatus ka üks abipakkujate auto, kuigi neil ei olnud köit ega midagi. Kaks tüdrukut. Aga õnneks ei läinud nende abi vajagi, Tambet sai niisama tee peale tagasi :)

29.06 tundsin siis lõpuks oma esimese maavärina ka ära siin. Kell oli 8.20 hommikul kui voodi värises :)  Väheke infot selle kohta.

Intensiivsus: kerge/madal (tugevamate kohta öeldakse mõõdukas, tugev, väga tugev)

Sügavus: 8 km

Võimsus: 3.0 palli

Asukoht: 10 km Christchurchist kagu poole

Pärastlõunal, samal päeval, on näiteks olnud maavärin sügavusega 10km, võimsusega 3.3 palli ning 5 km linnast eemal, kuid seda me ei tundnud. Ilmselt sõitsime autoga sel ajal mäest alla :D

Kuna mäed on siin ümberringi, siis mägedesse satub tihti. Päris ilus on seal üleval. Tuuline ja jahe, aga ilus.

Vahelduseks üks kino uudis. Kuidas saab olla, et inimesed söövad popkorni nii, nagu nad siin söövad. Pärast filmi on terve tool paksult popkorniga kaetud. Põhimõtteliselt kui püsti tõused, peaksid paksult igalt poolt popkorni pudi täis olema. Imelikud ikka küll :) Aga tegelikult, ega Eestis olen ka selliseid näinud vist :)

Vahepeal käisin siis ka salsa trennis. Arvasime, et on salsa trenn. Tegelikult oli siis üldisemalt, Ladina-Ameerika tantsude trenn. Natuke naljakas ja raske oli, aga lõbus ka. Ja sai natuke tantse ka selgeks õpitud. Aga ilmselt tuleb seda teekonda Eestis jätkata või mõnes muus tantsuklubis, sest seal oli see natuke raske. Pool ajast küll õpiti põhilisi tantsusamme, kuid teine pool tuli paarilisega koos tantsida erinevaid tantse. Kuna meil (käisin koos saksa tüdrukuga, kellega samas majas elame) oli see esimene kord, siis me ei osanud veel neid kolme erinevat tantsu otsast lõpuni, ja seega oli väga raske koos paarilisega tantsida neid :D Ehk siis nemad seal olid juba tantsud eelnevalt selgeks õppinud ja siis oli niiöelda otsast lõpuni tantsimine pool ajast. Vot. Aga Zumba trenn on see-eest kergem, seal saab ikka edasi käia :) Aa, ja sain vene keeles salsa trennis natuke puterdada ka. Üks mees, kes tantsima võttis, rääkis vene keeles minuga. Pidime seal algul tutvustama, kust pärit oleme. Ta seostas Eestis kohe Venemaaga, kuna tal keegi Kiievis sündinud. Tegelikult oli ta ikka sellega ka kursis, et vene keel eestlaste seas väga levinud ei ole. 

Üks mees ühes agentuuris, kus tööga seoses käisin, seostab Eestit muinasjuttudega. Ta ütles, et mingis muinasjutu filmis või multikas on Eesti muinasjutumaa. Küsis mu käest, kas Eesti on ikka päriselt olemas. Nii et, palun, kes vähegi teab sellest midagi, andke mulle ka teada. Mina ei tea seda muinasjutu teemalist filmi või multikat, kus Eesti on või Eestit mainitakse kui muinasjutumaad. Ootan huviga! :)

Võtsin siis kätte ja otsustasin tatart otsida siin. Tavalistes toidupoodides ei müüda. Leidsin ühe nii-öelda tervisliku toidu poe. Seal müüakse tatart lahtiselt. Aga kahjuks oli tatar otsakorral ning sain seda ainult 260 grammi. Värvuselt siis selline rohekas. Nagu toores oleks :D Pärast keetmist praktiliselt värvitu ehk siis nagu hall. Maitset ka nii head ja tugevat ei ole, kuid ajab asja ära. Tahaks veel, aga kuna selles poes ei teadnud müüjad, millal juurde tuleb, siis nüüd mõnda aega jälle ei tea, kust saaks tatart :(

Juuli kuu esimesed päevad on olnud üllatavalt soe meil siin! Täna (02.07) oleks vast võinud päikestki võtta ;) 

Nautige siis ilusti oma suve seal! Järgmise korrani :)