Loodus on imeline, ja samas nii ohtlik!

On suur vahe, kas inimene on oma kodus või reisil - viimasel juhul teeb ta paljugi, mida hea kasvatus kodus kunagi ei lubaks. Reisija eesõigus, lausa kohustus on olla uudishimulik ja oma nina igale poole toppida, sest miks muidu ta üldse kodust välja läheb.

Selles postituses lööb meil küll see uudishimulikkuse ja oma nina igale poole toppimise omadus välja (need mahajäetud majad) :D

Nende piltide ja teksti paigutamisega läks mul nüüd väga kaua aega! Ma väga loodan, et järgmine kord on asi selgem ja läheb kiiremini :D Ca 3 tundi paigutasin neid siin. Koguaeg läks kuskil midagi paigast ära ;) Aga nüüd peaks valmis olema. Seekord on küll rohkem lagunenud maju piltidel kui loodust, kuid üsna pea see asi muutub! ;)

Nii et head lugemist ja piltide vaatamist! :)

Täna on juba 1. august. Aeg ikka lippab päris kiiresti..

Kuu alguses tegin kaeraküpsiseid. Pluss šokolaaditükkidega küpsiseid. Päris head tulid välja ning näevad pildil ka ilusad välja ju!? :) Järgmine kord võiks Digestive küpsiseid proovida teha. Aga no kaera-küpsised on natuke tervislikumad ning maitsevad ka hää ;)

Siin on mu sidrunikogu (pluss paar greipi). Tambet tõi sidruneid töö juurest, kui mõne maja hoovis juhtusid need kasvama :)

Terve juuli esimene nädal oli meil nii soe nagu suvi oleks. Aga nüüdseks (kuu lõpuks) võib juba öelda, et enamus juuli kuust on väga soojad ilmad olnud. Ootasime ja arvasime, et talv on palju külmem siin.

Pilt ka siia sellest, et ma ikka tõtt räägin :)

Üle poole talvest oleme siin üle elanud juba. Natuke veel ja varsti saame päikest võtma hakata :) Siis te hakkate talveks valmistuma seal :) Nii et, kes viimasena naerab, naerab paremini (antud juhul siis mina). Kuna nii mõnigi ikka tegi siin vihjeid, et haha, teil on talv seal Uus-Meremaal ja meil suvi Eestis.

07.07 öösel kell 2.19 oli meil jälle üks maavärin. Kuna alles hakkasin magama jääma, siis kuulsin ja tundsin maavärinat. Kui oleksin sügavas unes olnud, siis ei ole kindel, kas oleksin tundnud. Tambet näiteks magas ja ei kuulnud ega tundnud midagi. Igatahes voodi värises palju tugevamini kui eelmisel korral ning isegi kapid, laud ja asjad nende peal värisesid. Esimesel korral värises ainult voodi. Seekord värises voodi nii palju, et ma pärast ei saanud aru, kas voodi väriseb edasi või mina värisen :D Igatahes natuke ikka ehmatas ära ja ajas südame puperdama, aga natukese aja möödudes läks see tunne ka üle:)

Seekordse maavärina info siis selline:

Intensiivsus: mõõdukas

Sügavus: 6 km

Võimsus: 3.5 palli

Asukoht: 10 km Christchurchist põhja poole





Tambet leidis vahepeal mõned autoajakirjad aastast 1924 ja 1925 :) Natuke veel ja 100 aastat vanad :)

Juuli keskel kolis Iiri paar majast välja. Nende asemele tuli uus paar. Agurtzane ehk Agur ning Xabier ehk Xabi. Nad on Põhja Hispaaniast, Basque’st ehk Baskimaalt. See on siis samamoodi eraldi piirkond nagu on Kataloonia. Tahavad olla eraldi Hispaaniast ja iseseisvad. Neil on oma keel, mis erineb hispaania keelest ja ka oma lipp näiteks. Kuid hispaania keelt räägivad ka.

///Infoks Baskimaa kohta: Baskimaa on piirkond, mis asub kahel pool Püreneede lääneosa, mis moodustab Prantsusmaa ja Hispaania vahelise piiri, ja ulatub Biskaia laheni. Baskimaa koosneb seitsmest piirkonnast, nn ajaloolisest alast. Neli piirkonda lõunas, Hispaania territooriumil, moodustavad Lõuna-Baskimaa ning kolm piirkonda kirdes, Prantsusmaa territooriumil, moodustavad Põhja-Baskimaa. Nende territooriumide pindala on kokku 20 664 km² ja elanike arv umbes 3 miljonit (2,5 miljonit Hispaanias). Alla kolmandiku elanikkonnast räägib baski keelt. Hispaania keskvalitsus ei soovinud kaua aega anda Baskimaale omavalitsust ega baski keele ametlikku staatust, mis tänapäevalgi on väga piiratud. See ajendas baskide terrorirühmituse Euskadi ta Askatasuna loomisele. ///

20.07 läksime matkama tüdrukutega (Carolin – sakslane, tema sõbranna iirlane ning üks teine sõbranna tal). Plaan oli matkata kuskil kõrgel mäel, et siis ka ilusat vaadet näha. Kuna aga oli väga udune, siis mäkke jõudes mõtlesime ringi, et ei lähegi. Mägedes ei olnud praktiliselt mitte midagi näha, kuna udu oli nii paks. Teadsid, et oled väga kõrgel, kuid alla ei näinud. Ja autotee on mööda mäe serva. Nii et väheke õudne oli ka veel lisaks ;) Läksime siis randa jalutama, et päev niisama laiseldes mööda ei läheks. Palju inimesi oli rannas jalutamas. Palju koeri ringi jooksmas. Selle koha nimi oli Sumner. Lisan ka pildi, kuid pilt tehtud pühapäeval, mitte laupäeval.

Siin on näha see mägi tee ääres, millest osa on maavärinate tõttu alla varisenud. Kuna majad olid ehitatud mäe peale, siis nüüd osa neist ripub üle serva, mõnest majast osa on alla kukkunud ning enamus seisavad tühjana, kuna sees ei saa enam elada. Liiga ohtlik. Kas said lihtsalt kahjustada maavärinaga või on liiga servas ning varisemisohus.

Õhtul (laupäev) tahtsime Tambetiga bowlingut mängime minna, kuid oli rahvast täis. Proovisime uuesti pühapäeva päeval, kuid jälle oli rahvast täis. Seega ei saanudki bowlingut mängida.  

Pühapäeval (21.07) läksime uuesti Sumnerisse, kus need majad mäe serval olid. Mõtlesin, et Tambeti jaoks ka huvitav näha. Sõitsime üles mäkke ning uudistasime natuke lähemalt neid maju. Väravad on kinni, lukus. Majad üldiselt väga uhked ja suured, enamus tühjad.

Vaated on ilusad seal. Endalgi võiks maja mäe otsas vaatega merele olla. Aga kuskil, kus maavärinad nii palju kahju ei tee ;)  

See on see maja, mis teiselt poolt alla on varisenud (eelmisel pildil)--->  

Siin ronisime üle aia ning vaatasime natuke ringi. Majja sisse ei läinud, kuna see oli liiga mäe serval.

Ehk siis nii hullud kaskadöörid me ka pole :)

Selles majas käis Tambet üksinda, kuna minu jaoks oli aed natuke kõrge. Lühike nagu ma olen. :)














Mina ootamas Tambetit aia taga ----> 

Ma ei saa aru, miks inimesed ei ole oma asjadel majades järgi käinud ja ära viinud neid. Kas tõesti on nii ohtlik või nad lihtsalt ei taha minna sinna. Ma usun, et midagi neist raamatutest jne on kindlasti sellist, mida oleks veel saanud kasutada.

See maja on ikka päris kena. Maja väga suur ning hoov suur.. ilus ju? Siin pildil siis maja esimene külg. Kuna üks tagumine väike värav oli lahti, siis läksime sisse sealt. Ilmselt me pole ainukesed, kes siis uudistamas on käinud. 

Järgmised kaks pilti - maja tagant.

Nüüd mõned pildid, mis on sees tehtud. Klaver oli majja jäänud. Köök oli ilus, ilusad vannitoad. Selles majas oli bassein, nagu ka eelmistes. Kahju mõelda, et need majad on tühjaks jäänud ja inimesed ei saa sees elada enam. Päris ilusatest kodudest on ikka ilma jäädud. Loodus on ikka väga võimas ja ka ohtlik.

 

Siin üritasime pildile jäädvustada, kui mõnusast kallakust tuleb kellelgi üles ja alla sõita/kõndida, et koju ja kodunt välja saada (paremal)

(vasakul) Siin on keegi leiutanud mooduse, kuidas saada asjad tuppa nii, et ei peaks ise neid üles tassima. Hea variant ju.

Pühapäeva õhtul läksime siis kinno, kuna bowlingusse ei saanud. Ja arvake ära, mida kinos olles tundsime – jälle maavärin! Toolirida värises.. õigemini kõikus, nagu mere peal oleks olnud. Tambet vaatas järgi internetist, kas oli maavärin, et kindlad olla. Ja Wellingtoni kandis oligi tugev maavärin, mida oli meil siin Christchurchis päris hästi tunda. Sellel nädalavahetusel oli siin tegelikult palju maavärinaid. Õigemini üleval pool, meist kaugel. Umbes 350 kilomeetri kaugusel. Pealinna Wellingtoni ja Blenheimi (kus varem elasime) vahepeal enamus. Alguse sai see vist reedel, 19.07, siis oli vist üks maavärin 4,4 ja teine 5,7 või midagi sinna kanti. Terve päev olid järeltõuked. Need jätkusid ka laupäeval ja pühapäeval, kuni tuli see tugevam maavärin, mis ilmselt oli 6,5 palli. Internetis leheküljel http://www.geonet.org.nz/ näeb maavärinate kohta infot. Pühapäeval olid maavärinad praktiliselt iga minut. Kuid enamus neist siis jälle sellised, mida ei tunne. Aga päris palju ka neid, mille tugevus üle 4 palli. Esmaspäeva hommikul oli jälle üks natuke tugevam, kuna me tundsime seda ka siin. Olin köögis ja kuulsin, et riiulis midagi väriseb. Ühes pudelis vedelik loksus. Ja kui internetist järgi vaatasime, siis oligi maavärin. Reedest oli ka tegelikult tunda Christchurchis (uudistes ütles), aga seda meie ei tundnud. Nagu ma aru sain, siis Eestis näitas ka uudistes Uus-Meremaa maavärinat. Vist seda pühapäevast, kuid ma pole kindel. Igatahes, väga suurt kahju sellest ilmselt ei tekkinud. Vähemalt mitte nii suurt, kui suurt kahju Christchurch sai 2010. ja 2011. aastal. Inimesi vist kannatada ei saanud, ainult mõned ehitised. Ja et neil on nüüd natuke rohkem tegemist seal sellega, et peavad hindama majade seisukorda. Maavärina korral aga põhiline tegevus, mida tuleb teha, on: Laua alla varjuda ning kätega pea kinni katta! :)

25.07 oli Zumba sünnipäev. Tähistati 1 aastat. Sissepääs oli tasuta, kui riietusid stiilis: Bright and Sparkly :) Saime kooki ja kohvi pärast trenni. Zumba põhitreener on Maori mees, väga sõbralik :) Nii et seekordne trenn läks selleks, et hiljem saaks kooki süüa :D

26.07 Salsa õhtu Caroliniga. See on selline pidu (baaris), kus mängitakse Ladina-Ameerika muusikat ning põhiliselt siis ka tantsitakse neid tantse. Käisin proovisin ka ära. See muidu toimub siin üle nädala ning asub väga lähedal. Päris tore oli. Ning see ei ole mingi öine pidu, vaid algab 7.30pm ning lõpeb 11pm (19.30 - 23.00). Siin kasutatakse AM ja PM kellaaegade juures. Vahepeal ajab segadusse ka, aga kui täidad mingeid dokumente vm kus on vaja märkida kellaaeg, siis eeldatakse, et kasutad AM/PM vormi.

27.07 tähistasime Agurtzane sünnipäeva.

Sellise mitmekeelse kaardi kinkisime talle. Inglise-, eesti-, saksa-, baski- ning maori keeles. Maori keel ei paista eriti välja, kuid see oli ka kõige vähem olulisem keel kaardil. Kuid siiski kuna sünnipäev oli Uus-Meremaal ja kaart oli ka Meremaa oma, siis sobis nende keel ka sisse märkida ikka :)

Päeval käisime siis ka ühes alkoholipoes, ning oi oi mis me seal nägime. Seal müüakse Saku Kiss siidreid, pirni-, maasika- ja kirsimaitselist.

Mõned pildid õhtust ka siia.

Vasakult - mees Indiast (Kui nime teada saan, lisan siia)

Agur ja Xabi (Baskimaa)

Ma arvan, et too poiss taga paremal on Tšiilist. Kui ei, siis parandan oma vea siin hiljem :) ja lisan ka nime...
Vero Argentiinast (paremal ees) ning Carolin Saksamaalt (sinises ees)
Meid vast tunnete ära :)

Sain omale uue sõbra :D

Päris ilus sõbrapilt ju?

Xabi, Liina, Agurtzane, Ranner

Pärast väikest tähistamist majas läksime pubisse. Ei olnud seal enne käinud. Tantsuplats oli päris suur. Nii et tantsida sai korralikult, ainult et muusika ei olnud väga hea. Sellised võõrad ja imelikud lood olid. Siis kui pubi ees ootasime, et poisid (Tambet, Xabi ja Ranner) jõuaks juba järgi meile (kuna läksime eraldi), siis päris palju tüdrukuid tuli pubist välja ja ilmselgelt olid nad väga purjus. Nad läksid üle tee ning hakkasid ära minema. Üks tüdruk oli suhteliselt lühikese kleidiga. Tõstis kleidisaba üles ja näitas oma aluspesu seal. Siis teine tõmbas tal püksid alla ja nii ta seal eputas oma palja tagumikuga. Nii et jah, nalja ikka sai ka.

28.07 käisime New Brightonis. Päris ilus rand on. Mis oli üllatav – mõned inimesed käivad ujumas. Väga paljud kõndisid paljajalu vees. Lapsed mängisid vees. Tegelikult ju talv siin ja öösel ka paar miinuskraadi. Mitte küll jah iga öö, aga siiski. Natuke imelik on näha sellist asja :) Sest Uus-Meremaa on ju ekvaatorist suhteliselt kaugel. Seega siin on talv ikka talv, mitte nagu näiteks Tai, kus talvel on meie mõistes ikkagi suvi. Jalutasime siis ka ühele sillale, mis läheb rannast mere poole. Seal kalamehed püüavad kala ning krabisid. Lasevad oma korvikese sillalt alla ja paari minuti pärast on krabid sees. Mõnus. Väga ilus päev oli.   

Kui tagasi sõitsime New Brightonist, siis avastasime veel tühje elamuid. Need siis nagu ridaelamud, järjest 5-6 paaritoalist korterit. Kõik tühjad. Seal oli maavärin ka korralikult väristanud ikka. Kui Eestis sellised vedeleks tühjana ja uksed lahti, siis ilmselt elaksid kodutud nendes. Aga siin seisavad tühjadena ja on seest puhtad. Ei ole rämpsu täis või täis soditud jne.

 

Selles piirkonnas olid peaaegu kõik majad tühjad. Osad jäid jõe äärde, mis ujutab üle tihti, seega ei saa jälle majades elada. Nii et probleeme kui palju loodusega siin.

29.07 Saime paki Eestist :) AITÄH, Pilvi ja Rauno!!! :) Väga armas! Pakk oli Uus-Meremaa pakiteenuse kilest koti sees. Nimi oli peal valesti, number oli ka vale.

Mõtlesin, et mis imelik pakk see veel on. Tegin siis lahti, üllatus üllatus, Eestist. Pakk oli veel omakorda ühe läbipaistva kile sees, millel oli kleeps, et pakk on kontrolli läbinud. Pakk oli siis muidu Eestis kinni teibitud, aga kui mina selle sain, oli teip lahti lõigatud ning pakk kahe koti sees. Nad ei vaevunud isegi kinni tagasi teipima seekord (eelmisel korral ei saanud arugi, et avatud oli, kuid pakis oli info selle kohta).

Üks tatra pakk oli lahti lõigatud. Ilmselt nad uudistasid, et mis asi see veel on ja kas ikka on legaalne toode või mitte :D Aga jäid rahule sellega, mille paki seest leidsid, ning lahtine pakk oli kallatud kilekotti ja tühi tatrapakk oli ka selles kotis. Kui neile ei sobi, siis nad ju võtavad ära asju pakist ;) Ilmselt nad polnud pruuni tatart või üleüldse tatart näinud.

Siin on ju tatar heledat värvi, nagu hallikas-rohekas. Eestis ikka korralik pruuni värvi tatar, mis maitseb ka nagu tatar. Siinsel tatral väga palju maitset ei ole. Lisan siia pildi, kus need kaks tatart kõrvuti, siis saate ka erinevust näha ;)

29.07 sain ka teise paki Eestist. See tuli kodunt :) Kuna aga millegi pärast ei kuulnud, millal see tuli.. siis otseselt paki sain kätte alles teisipäeval 30.07, kui läksin postkontorisse järele. Üks nurk oli natuke muljuda saanud, kuid seekord tundub, et pakki ei avatudki kontrollimise mõttes. Tambet sai oma piibu lõpuks kätte, mille sai enne reisi kingituseks (Pilvilt ja Raunolt) ning mille muidugi ka maha unustas Eestisse ;) Ning mina sain omale sõnastiku. Ma usun, et sellest on palju kasu. Nüüd hakkan sõnavara täiendama :) Ülejäänu juba pildilt näha :)   

Veel toidust. Tegin kartuli-hakkliha vormi. Andsin Agurile ja Xabile ka proovida. Nende jaoks oli see uus asi. Nad ei olnud enne näinud ega proovinud. Ning neile hakkas see maitsema nii, et on nüüd mitu korda seda teinud juba ning nad panid retseptile nimeks: Estonian lasanga (Eesti Lasanje). Üritan nüüd mõelda, mis võiks olla järgmine toit, mis on nende jaoks uus, ning mis võiks neile meeldida. Kommentaarid sellel teemal on oodatud! Muidugi võite kommentaare ka üleüldse blogi jm kohta kirjutada ;)

Töö kohta siis nii palju, et Christchurchis ei ole väga palju tööd naistele. Ehk siis packeritest naisterahvastele. Enamus tööst on ehitus, mistõttu mehed saavad siin kohe tööle ;) Oleks pidanud ehitajaks õppima vist :D Igatahes. Ma nüüd mõnda aega olen siin tegelenud töö otsimisega, ning tundub, et lõpuks tuleb ka midagi normaalset ;) Üks päev töötasin vahepeal ettekandjana :) See oligi selline töö, et kui vaja, siis helistavad. Ning teisel korral ei saanud minna, kuna olid muud plaanid. Ning kuna see on suur linn ja talv on, siis ei ole siin väga neid packerite töid - nagu farmitööd jne. Baare ja pubisid ka on vähem, kui enne neid suuri maavärinaid. Kuna kesklinn ju praktiliselt hävinud ning nagu ikka, kesklinn oligi ju see põhiline meelelahutuse piirkond. Koristamisel on ka suhteliselt suur konkurents siin. Ühes koristusfirmas olen ka tegelikult, aga see on samamoodi, et kui vaja, siis helistavad. Täna siis saan kokku inimestega, kelle juures loodetavasti tööl hakkan käima. Aga kirjutan sellest täpsemalt juba järgmises postituses, sest siis peaks töö olemas olema ja ei hakka siin enne midagi ära sõnuma ;) Kuna ma siin jälle muudan postitust, kuna mõned asjad olid endiselt paigast ära - siis mainin juurde, et teisipäeval alustan uue tööga. Aga pikemalt järgmisel korral :) 

Mõtlesin, et lisan seekord pildi majast ka, kus elame. Aga ma ikka ei hakka praegu pildi jaoks välja minema, nagunii auto jääks ka ette. Et üritan meeles hoida ja lisan pildi järgmises postituses :) 

05. augustil läheme Tambetiga lumelauaga sõitma. Mäepilet on ostetud, laud ja saapad renditud. Tuleb veel püksid ja kiiver lisaks võtta :) Tõotab tulla põnev päev. Seekord on kohaks Porters ski field. Alustuseks ilmselt üks lihtsamaid, või siis lihtsalt siinkandis üks lihtsamaid. Järgmine kord plaanime minna Mount Hutt’ile. Ja kui õnnestub, siis kolmas kord Queenstowni äkki. Saab näha siis :) 

Vaadake kaarti. Hawaii on Uus-Meremaale ju päris lähedal. Kuid seal on kell 22 tundi vähem, kui meil siin praegu. Kas pole mitte imelik? :D

Olge mõnusad ja järgmise postituseni :) Päikest!